esmaspäev, 26. september 2016

P 02.11.2014 Tanjung Karang

Kohalikud kuked ei oska kireda J, just nagu hakkaks tulema ja siis kaob hääl kuskile ära, kuid piisav et meid hommikul üles ajada. Vesi hommikul seitse 28 kraadi, õhk kell 10.30 varjus 32 kraadi. Margus teeb hommikul suurema jooksuringi ja jõuab teise naaberkülla või õigemini linna Dongalasse. Tee oli pikk, aga ergutushõisked „hello mister“ ei lubanud väsimusemärke näidata.
Siim kohaneb lihtsalt olemisega kõige vaevalisemalt -  jälle voodisse pikali oma muusika kõrva, silmad kinni ja kõik. Näost on lugeda igavust, see ei ole tema jaoks.
Mul keha justkui puhanud, aga silmad ei tule lahti, lihtsalt vegeteerin voodis.  Ele-Riin ja Margus võimlevad rannas.
Pererahvas on öise lärmi pärast mures ja uurivad egas me nende juurest ära ei taha minna. Vabandavad, et holiday – aru ei saanud, kas tõesti oli mingi tähtpäev või lihtsalt nädalavahetus.
Lõunane päikesevõtt rangelt kella järgi 15min+15min ja pool tundi vees. Lõunasöögiks jälle kala.
Peale lõunat istume lihtsalt varjus ja kui hakkame poistele randa järgi minema, siis saame aru, et siin külakeses ei jää midagi märkamata. Me pole Ele-Riinuga veel randa jõudnudki kui perenaine juba vehib, et näidata kus on Margus ja Siim. Leiamegi poisid kohalike tüdrukutega vestlemas, aga see et me välja ilmusime ei teinud ei poisse ega tüdrukuid rõõmsaks. Raske on seletada ja veel raskem on teistel mõista, et oleme lihtsalt sõbrad. Üks tüdruk küsib kohe, kas ta tohib seltskonnast lahkuda ja teine küsib mitmeid kordi, et egas ta tüliks pole. Lõppes see sellega, et kohalikud tüdrukud olid läinud ja taas olime neljakesi.



Ele-Riin jääb randa, meie lähme kõrval linna Donggalasse, käime sadamas, jalutame niisama ringi, ostame banaane (2 kobarat väikseid banaane 0,30 EUR senti) ja röstitud pähkleid. Peaaegu iga inimene tänavalt ja oma kodu hoovist teretab.






„Foto-foto“ soovivad väga paljud. Saan poiste käest sugeda, et ei viitsinud paar korda pildile minna: „no, mis mulje valgetest jääb kui nii uhke ollakse!“. Ele-Riin samal ajal teeb rannas kohalikega fotosessioone, üks kohalik naine kutsub teda „banaaniga“ sõitma.



Tagasiteel koju teevad poisid kohalikega ühe märgu, kohe võetakse punti.





Õhtul oleme koduse ja lobiseme Margus jalal on mingi põletik, mille on arvatavasti tekitanud mõni mereelukas, Peseme sooja veega pead, kus sooja vett saime – 1,5 L pudelid päeval vett täis ja päikse kätte J, oleme siinse eluga harjumas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar