Hommikul 7-st
ootame väljas bussi ja egas seegi kord pääse akadeemilisest ooteajast. Umbes 8
paiku jõuame väikese bussiga suure bussi juurde. Suur buss on taas
lamamisistmetega ja korralikum kui viimane kord.
Hea seik enne
bussi sisenemist. Kummale poole võtta istmed, et päike peale ei paistaks. Peale
põhjalikku arutelu saab tehtud otsus, et kohad tuleb saada vasakule poolele. Kuna
Margus paneb alati pagasi, siis mina hõivan kohti. Minu loogika ütleb, et sisenedes
bussi vaatad tahapoole ja see tähendab, et vasak pool on uksepoolne ja parem
pool on bussijuhi taga ülev külg. Marguse loogika on hoopiski teistsugune,
nimelt seisad näoga sõidusuunas ja siis otsustad poole. Uskumatu, no kuidas
saavad naised ja mehed nii erinevalt mõelda J, aga mul vedas, päike
paistis Margusele peale vaid paaril korral. Mina olin keskmises reas, seega
päike mind palju ei seganud.
Sõit Dalati
kulgeb mööda mägiteid kõrgusel 1400-1500m, keskmine kiirus väga madal ja bussis
on rohkem kohalike kui turiste. Ilusad mägivaated, männimetsad, mega
põllumajandus – põllud, kohviistandused, lilled, kasvuhooned ja ilma milleta ei
pääse on prügihunnikud L. Majad – kivimajad, hurtsikud ja puidust majad
(viimaseid vähe).
Sõidu ajal
teeme Margusega nimekirja asjadest, mis oleks vajalik, st mitte kaasa võtta
üleliigset:
1.
püksid – lühikesed 1tk, äravõetavate säärtega 1tk,
avarate säärtega aasia püksid 1tk
2.
pluus – lühikese varrukaga 2tk (üks võiks olla merino
villast), pika varrukaga 1tk, hästi kerge pikkade varrukatega päikese kaitseks
1tk, matkapluus (pikk/lõhike varrukas)1-2tk
3.
pesu - 2tk
4.
sokid – soojad 1 paar, õhukesed 1 paar
5.
buff – 1tk
6.
jalanõud – plätud 1 paar, kinnisem 1 paar
7.
jakid – vihma jakk tk, fliis 1tk
8.
muu – hügieenitarbed, taskunuga, taskulamp, käterätt,
lina rannas lebamiseks, väike seljakott, fliistekk, keedupulk, fotokas,
meditsiini pakk, kommid, 40° rohi J, niisked salvrätikud,
riideparanduskomplekt, wc paber, kreem enne ja pärast päikest…
Seda
nimekirja võib täiendada vastavalt reisi eripärale, aga naistel soovitan kindlasti
võtta üks seelik või kleidike.
Bussis kohtame
meest Saksamaalt, kes matkab oma rattaga – ratta pakib kokku ja see on pagas
20kg ning kogu muu elu on 6kg ja see on lennukis käsipagasiks. Vot, selle mehe
käest peaks võtma õpet, kuidas vähesega hakkama saada! Buss toob hotelli ette,
Margus läheb vaatab toa üle ja siis otsustab natukene ringi jalutada ja otsida,
kas saab odavamalt, kuid 15 minuti jooksul midagi soodsamat silma ei jää. Võtame
toa siin. Hotellil on väike veesilmaga sisehoov.
Dalati suurust
tajud kui sõidad linna sisse. Paljude majade tagahoovis on aialapike koos
kasvuhoonega. Linn tundub puhas ja rikas, muidu Vietnam nagu Vietnam ikka –
kitsad ja sügavad majad, rollerid, kõik müüvad midagi, väljas on soe.
Tutvumine linnaga
–pühakoda (nendest on Margus juba nii küllastunud, et ei astu sissegi vaid ootab mind uksel), kesklinn, turg, lillede aed. Mina olen viimase külastusest vaimustuses kuigi jalgsi
minek on sinna vaevaline ja lilled vaatamine pole kindlasti see, mis Margust
vaimustaks. Mina orhideede majast rooside majja, siis bonzaide majja, siis erinevad pügatud põõsad,
siis värvilistesse peenardesse jne.. , ainus mis Margust erutas oli väike pott
kaktustega J. Pärast ta muidugi
tunnistab, et lillede vastu pole tal midagi, aga tervis on veidi kehva.
Kohalikku söögikohta
sisse astudes sõidab mulle otsa kohalik rolleriga. Tõsiselt õnnelik õnnetus,
sest see oleks juhtunud mõni sekund varem, siis oleksin olnud kõhuli asfaldil
või lennanud teravatele plaaditud trepi astmetele. Nüüd on ainult jalg katki. Just
jõudis jalg Laose kukkumisest ära paraneda ja jälle … Marguse arvates oli kleit
liiga lühike ning poiss ei saanud isegi aru, kuidas äkki minuga koos kohvikus
oli J.
Ja ega sellega need jamad ei lõppe – supp on tuliselt tšilli ja mina suudan
vaevu nuudlid ära süüa, Margus veidi õhetab, aga sööb oma portsu korralikult
ära J.
Ostan leevenduseks päevalilleseemneid, pakil on kirjas röstitud ja soolatud,
kuid tegelikult on hoopiski magusad –väkä, fui.
Öösel, kui ei
saa kõrgetel ja kõvadel patjadel magada, avastan et unustasin lennukist kaasa
haaratud fliisteki bussi. Olen nii õnnetu!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar