pühapäev, 17. november 2013

04.02.13 NHA TRANG


Astume sisse hotelli kõrval olevasse söögikohta ja meile antakse venekeelne menüü. Mul on tunne, et kõik mida on võimalik siduda vene keelega, see kõik on seotud suure rahaga. Vaatame hinnad üle ja otsustame tänavale sööma minna, hommik on pilves ja läheme Ba Ho koskesid otsima.

Sõidame mööda rannikuäärt, siis kiirteele ja sealt 7-9km pärast keerame külavaheteele, kui tee ääres silti poleks, siis ei oskaks küll teel maha keerata. Mõned km-d ja olemegi kohal, 500m jalutame mööda kivist džungliteed ja siis tuleb tõsine ronimine, kuid kõik see oli seda väärt. Kivid, kosed, kolm basseini, ujumine ja peale meie ainult neli inimest rajal. Pole olnud ammu sellist vaikust, et kuuled veevulinat ja lehtede sahinat. Nautisime kõike seda mõned tunnid! Tagasiteel rolleri juurde hakkab ei tea kust vihma sadama, paras aeg teha üks õlu ning saabub suurem rahvahulk. Meil jälle vedas! J 
 







 
 









 
Sööme ühes külas lõunase supi, kus tundub, et eriti turiste ei käi, sest peale hello ei osanud ükski pereliige, kes meie söömist vaatama istus, midagi öelda.

Tagasi sõidame mööda kiirteed, sest kütuse osuti hakkab nulli langema ja nõnda võidame oma 10km.

Ostan 1,5h Vietnami massaaži, sain aga 1h, siis peale märkust tehti veel 20min käsi ja jalgu. Massaaž iseenesest polnud paha, aga võrreldes sellega, mida ma kogesin eelmine kord seda riiki ja linna külastades on võrreldamatu. Kõige rohkem tekitas pettumuse asjaolu, et massöör isegi ei tea, mida ta tegema peab. Peale mõningaid seletamisi/selgitamisi saime salongi perenaisega kokkuleppele ning maksan eelnevalt kokkulepitud summast veidi vähem J.

Seni kuni mina massaažis olen tutvub Margus mehega, kes homme alustaks 3 päevast tuuri mootorratastel Dalati. Appi, see on nii ahvatlev, et läheme lootuses teda veel kohata linna peale jalutama, aga kahjuks polnud meil õnne.

Margus saab öösel sipelgate poolt puretud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar